Esmaspäeval kell 1 öösel vaatasin ma veel tantsuvideot. Ja teisipäeval hakkas trall pihta. Läksin poole seitsmeks kooli ja hakkasin kohe harjutama. Loomulikult ei puudunud probleemid. Makki ei saanud mängima, sest see ei toeta mp3. Just my luck. Aga siis tuli M. appi ja pani hoopiski ruffist muusika. Üheksandikud hakkasid ka tööle ehk tõstsid toole. Nii kui lava oli vaba, harjutasime tantsimist. Alguses ei olnudki üldse närvis. Aga pärast proove, kui tuli see ootamine, siis hakkasid küll jalad ja käed värisema. Ma juba ootasin,et saaks see läbi ja tuleks see hea tunne, et midagi on tehtud. Õudselt tore oli see, et kõik toetasid mind. Juba see muutis mind julgemaks. Ja siis tuli tõehetk (ei, ma ei istunud toolil ega rääkinud oma piinlikke saladusi valedetektori all välja). Läksime lavale ja tantsisime ära. Mul läks ainult üks koht sassi, aga muidu tuli välja. Palju positiivset tagasisidet tuli. Naljakas oli see, et ma värisesin pärast tantsu rohkem kui enne tantsu :D. E. ütles mulle, et ma lihtsalt lagisin, muidu oli kõik korras. Hea meel on, et sellega üldse hakkama sain! :)
Nii, see teema allergiline oma vere vastu. Veidi googeldasin seda, siis tulid sellised tulemused, et oma verd ei tasu juua; teise inimese vere vastu võib tekkida allergiline reaktsioon (yeah, biology stuff). Ahjaa, vere ülekannet saab ka teha. Ma ei leidnud soovitud tulemust. Võimalik,et see on täiesti võimatu, et inimene on oma vere vastu allergiline. Makes sense, sest inimene ei saaks ju pm elada. Aga just see, missugune on see inimene, seda on põnev ette kujutada. Pildi googlist sain ägeda tulemuse: esimesel pildil oli näidatud, kuidas süsitakse kollageeni. like wth?
Oh, koolis tuleb 18. november töövarju päev. Mul on kaks mõtet olemas, aga eks näis, kuidas ma saan need teostatud.
No comments:
Post a Comment