Viimastel päevadel on suht kehv enesetunne olnud. Alles olin haige ja nüüd jälle. Koolis tapetakse ka mõnusalt. JA SIIS ÕPETAJAD KÜSIVAD, ET MIKS ME NII UNISED JA STRESSIS OLEME!!! (pidin seda lihtsalt tegema :) ) Vene keelt ma vihkan nüüd. Eelmisel aastal polnud küll nii hull, vähemalt ma ei vihanud seda. Aga nüüd on teisiti. Ütleks, et uued tuuled puhuvad sellel aastal. Siis järjest antakse meile individual assignmente. Inglise keeles vaja teha eesti haridussüsteemide kohta jutu ja siis õpetajale selle ette rääkima. Muidugi, mul plaanis seda teemat üsnagi negatiivselt lahti arutada. Arvutis vaja teha powerpointi esitlus. Teemas ma pole päris kindel, aga eks näis. Ajaloos sama asi, aga seda teeme Liinuga kahekesti. Meie arvates on see jube hea ja põnev teema. Avardab silmaringi veidi! Ja teema jäägu salalduskatte alla, endiselt! :)
Nüüd tunnen jälle, et ootan ainult nädalavahetusi. Eelmisel nädalavahetusel oli väike istumine A. juures. Selline hästi mõnus, naerda sai nii, et pisarad lihtsalt voooooolasid. Sellel nädalavahetusel sai saalihokit vaadata. LÕPUKS OMETI algas hooaeg. Kevadel ja suvel oli nii veider olla nv-del ilma saalihokita. Kogu aeg selline oli tunne, et peaks seal olema ja kaasa elama. Eile oli Telmsiga nii hea mäng. Väga väga põnev ja nalja sai ka. Muidugi, kõiki väravaid me ei näinud, sest jäime T.-ga jutustama. Aga mis seal ikka. Pikk lõi nii ilusa värava. Ja siis üks värav läks nii napilt sisse, vastasmeeskonna väravaht oli lihtsalt veidi nisanäpp. Nimelt, seal värava juures on väike sinine kast, mille ümber on suur sinine kast. Kui pall läheb üle väike sinise kasti tagumise joone, siis ongi juba värav. Ja eile täpselt nii läkski. Nii äge oli lihtsalt. Eks näis, kas järgmisel nädavahetusel saab vaatama minna Läti meistriliigat, sest plaan võib-olla Kirnale minna.
You got to love floorball!
Sain oma hädad ära hädaldatud. Tõesti üritan hakata rohkem kirjutama, vähemalt soov on selline.
Oh, juba oleks täiesti ära unustanud. Nägin niii imelikku unenägu. Nii Jaapan asub Aasias. Aga kus see minu unenäos asus? Freakin Antarktikas. Muidugi ma läksin sinna. Hull lumi, jää ja tuul oli. Mingise seltskonnaga läksime siis Japtarktikasse (jah, uus sõna :D) Ma tulin helikopteris välja, kõndisin veidi ja käisin käna. Loomulikult kõik naersid. Loomulikult süüdi jää. Läksin telki ja nägin oma sugulasi seal. Küsisin, et kaua me siin oleme. Onu vastas mulle,et homme pool üheksa lähme minema. Järgmisel päeval tuligi laev!? meile järele. Ja saigi unenägu otsa. Really weird.
No comments:
Post a Comment