Monday, July 19, 2010

Veiderrr

Nägin just täna öösel veidrat unenägu. Nii. Tahtsin ema viia paadiga sõitma öösel. Oli just augustikuu ja ilus tähisteavas ja mõnusalt soe. Võtsin Liinu appi ja kaunistasime paadi ära. Läksime paadiga sellisesse kohta, kus jõgi on keset linna. Jõe ääres on puud ja see koht oli üldse ääristatud majadega, kõigil majadel olid ilmselgelt uksed ju. Saime paadi säravalt kaunistatud ja läksime kõik sisse ja hakkasime sõitma. Üüberilus oli. Järsku nägin kellegi pead puu tagant. Juuksed olid mustavärvi ja bob-soeng kah. Tulin ise paadist välja kusagil jõe ääres ja läksin tsekkama. Kelle ma leidsin??!!??!! Kelly Rowland. Mul oli nii, et mida fakki sa siin teed. Ta ei vastanud, või vähemalt ma ei mäleta seda. Igatahes, ma saatsin ta ukse taha ja üritasin ukse kuidagi lukku panna vms, sest Kelly oli ju sisse murdnud. Läksin paati tagasi. Mõttetu tegevus, sest Kelly tuli jälle ja töllas seal. Come on. Läksin sinna ja siis nägin ukse taga veel kedagi. Pitbull. No taga targemaks. Join the party, ültleks selle peale. Ta hakkas mulle ja Liinule ajama, et kas te seda lugu teate. Mida iganes. Panin nad jälle kuidagi ukse taha kinni. Aga järgmisel hetkel nad jälle tulid. What the F??? Nüüd irvitasid mulle otsa ka. Ma sain lõpuks aru, mida nad tahtsid. Videomaterjal või mis iganes. Nad tahtsid seda kohta endale video jaoks. Aga millegi pärast oli see võimatu, ei tea miks. Muidugi nad tahtsid, sest meil oli tähisteavas, särav paat, mõnus keskkond. Saatsin nad lõplikult minema ja isegi hakkasin uksi kontrollima. Neid uksi oli palju, aga suva. Ei jõudnud kaugele, kui avastasi, et päike oli tõusmas. Jätsin asja pooleli ja läksin paati otsima. Leidsin ema koos Liinuga üles. Nägin,et ema oli õnnelik. See oli hea. :) Ahjaa, kui ma Kelly Rowlandi ja Pitbulli lõplikult ära saatsin, siis Kelly hakkas ajama, et krt nüüd võtab David Guetta talt Commanderi laulu ära. No mina ei saanud absull sellest aru, mida iganes :D

Kui ma olin veel Soomes, siis nägin ühel öösel Lady Gagat (!) unes. Me mingi hängisime niisama. Ja järsku võttis ta žileti kätte ka tahtis mu käe pealt karvu hakata ajama :D:D WTH???!!!??  Hakkas siis ajama ja järsku lõikas mulle sellise jõuga kätte, et oleks pidanud karjuma hakkama. Aga ma ei hakanud ütlesin lihtsalt ai. Verd voolas nagu kosest. Läksin siis hullust eemale ja võtsin telefoni ja helistasin 112. Seal hakati ajama mulle soome keeles mingit värki. Ma ei saanud mitte mõhkugi aru. Ütlesin aeglaselt, et olen 134 km Helsingist Kuusankoskis. Seletasin ja seletasin, ja mitte midagi ei tulnud välja. Siis tuli dr Sirje Järvesaare medõde Natalja. Ta kutsus mind endaga kaasa, et teeb mu ise korda. Pani mu kusagile istuma ja saigi unenägu otsa.

Inimese fantaasia on hull.

No comments:

Post a Comment